ITSPEA

 Sissejuhatus  Selle nädala teemas tuleb juttu intelektuaalomanditest. Arutleda, milline WIPO intellektuaalomandimudeli komponent on praegusel ajal kõige paremini toimiv ja, millist tuleks muuta. Patent  Patent loodi selleks, et kaitsta leiutajat ja tagada ühiskonnale teadmiste levik. Tegelikult on sellest saanud hoopis midagi muud, eriti IT maailmas. Patendi idee on oma olemuselt aus kokkulepe riigi ja leiutaja vahel. Leiutaja avaldab oma leiutise avalikult, riik annab talle selle eest ajutise ainuõiguse umbes 20 aastaks, kuid patent ei garanteeri õigust leiutist ise kasutada, vaid välistab teised seda kasutamast. See on viinud selle, et suurkorporatsioonid koguvad tuhandeid patente mitte selleks, et oma leiutisi kaitsta, vaid selleks, et hoida väiksemaid konkurente turult eemal, ning patenteeritakse elementaarseid asju nagu näiteks hiire topeltklõps. Suur ettevõtted loovad oma vahel "vastastikuse mittetorkimise" lepingu ja nende kätte jääb kogu turg. Samu...

 Sissejuhatus  Selle nädala teemaks on võrgusuhtlus ehk netikett ja kirjutatada kahest V.Shea netiketikäsust, mis ta avaldas oma raamtus aastal 1994. Esimene, mida pead sama tähtsaks kui 1990-ndatel. Teine, mida hindad tähtsuse (täiesti või suurelt osalt) kaotanuks. "Austa teiste inimeste privaatsust"  1990ndatel tähendas see peamiselt seda, et teise inimese e-kirja lugemine on sama sobimatu kui tema sahtlite läbi vaatamine. Tänapäeval on see käsk muutunud keerulisemaks ja olulisemaks mitmel tasandil korraga. Sotsiaalmeedia, jälgimisküpsised, andmemaaklerid (databroker) ja tehisintellekti toel tehtav profiilide koostamine tähendavad, et privaatsuse rikkumine pole enam vaid üksikisiku pahatahtlik tegu, vaid see on sageli süsteemne ja põhimõtteliselt märkamatu. Lisaks on levinud nähtus, et inimesed jagavad teiste inimeste fotosid, asukohti või isikuandmeid ilma loata, mõtlemata, et see võib kellelegi kahju teha. Muidugi on ka inimesi, kes ise vabatahtlikult levitavad s...

 Sissejuhatus  Selle nädala teemaks on info- ja võrguühiskond ning analüüsida kuivõrd suureks probleemiks on Eestis jälgimiskapitalism ja digiaedik. Kirjeldada praegust olukorda ja arutada potensiaalset tuleviku olukorda, nii must kui ka valge variant. Hetkeolukord  Eesti on tuntud oma digitaalse riigimudeli poolest. Smart-id, e-hääletamine, digiretseptid ja paljud muud asjad on väga mugavad ja üldiselt toimivad hästi, kuid tegitavad palju andmeid ja jättavad maha digitaalse jalajälje, mida on võimalik kuritarvitada. Õnneks on Eesti digiriigi andmekasutus üsna hästi reguleeritud, eesti.ee andmejälgija teenusega on võimalik näha, kes on su andmetele ligipääsenud.    Avalik internettiruum Eestis on üldiselt sama ülejäänud lääne-maailma ühiskonnaga. Domineerviad Meta, TikTok, Youtube, Microsoft jne. Kõik nendest kasutavad sinu andmeid ja nende ärimudel põhineb jälgimiskapitalismil, kus sina oled toode ja sinu andmeid müüakse ja/või kasutatakse sinu mõjutamisek...

 Sissejuhatus Selle nädala ülesanne on analüüsida kahte traditsioonilise meedia kanalit, millel on ka uue meedia väljund. Üks, mis kasutab uut meediat oskuslikult, ja teine, mis paistab uues meedias märksa lahjem kui enda põhikanalis. ERR  Kui avad err.ee, ei tundu see enam ainult telekanali koduleht. See on täielik uudisplatvorm, kus tekst, heli ja video on loomulikult koos. ERR on kohal Facebookis, Instagramis ja YouTube'is ning jagab seal originaalsisu, mitte ainult linke. Lisaks on ERR-il taskuhäälingusaated ( podcast ), mis on leidnud uue publiku inimeste seas, kes traditsioonilist raadiot enam ei kuula. Kogu see tegevus järgib ristmeedia loogikat, sama lugu jõuab sinuni telerist, portaalist, podcastist ja sotsiaalmeedia kaudu, kusjuures iga kanal lisab midagi omalt poolt. ERR on hea näide sellest, kuidas traditsiooniline meedia saab uues keskkonnas mitte lihtsalt ellu jääda, vaid päriselt õitseda. Postimees  Postimees on Eesti vanim ajaleht ja paberlehena endiselt p...

 Sissejuhatus  Teise nädala teema on Internetti kujuemiseajalugu ning sealt leida kaht erinevat nähtust. Üks, mis võiks tänasele netikasutajale ikka veel tuttav olla ja teine, mis on tänaseks juba täiesti kadunud. @ märk  Kui täna avad oma e-posti või logiksid Facebooki, ei tulegi enam mõttessegi, et paljud asjad, mida internetis igapäevaselt kasutad, on vanemad kui sina ise, vahest isegi vanemad kui sinu vanemad. 1971. aastal toimetas Massachusetts'i arvutiinsener Ray Tomlinson välja midagi, millest ta ise eriti palju ei mõelnud. Ta lihtsalt valis klaviatuurilt välja sümboli, mida programmeerimises ei kasutatud ja mis võiks sobida aadressi osade eraldamiseks. @ märk tundus ideaalne. See oli kasutusel juba äris tähenduses "hinnaga" või "juures" (X @ Y = "X ühikut hinnaga Y"). E-post sai alguse täiesti kogemata, arvutite kaugkasutuse ja andmevahetuse "kõrvalproduktina". Tomlinson kirjutas esimese algelise elektronpostisüsteemi ja pakkus selle ...

Sissejuhatus  Kursuse esimese nädala ülesanne on leida IT ajaloost huvitavaid, revolutsioonilisi, tottraid ja enda ajast ees olevaid IT lahendusi. Sel sajandil on IT arenenud uskumatult kiiresti ja tänapäeval ilma digivahendideta ja digimaailmata hakkama saamine tundub võimatu. Revolutsiooniline lahendus IT maastikul  Terve IT maastik koosneb revolutsioonilistest leiutistest ja lahendustest, kuid mina tahaks tuua tähelepanu leiutisile, mis muutis arvutid suurtest kallidest kirstutest väikesteks, odavaks ja kättesaadavaks. Transistor oli leiutis, mis tegi tänapäevase IT maailma üldse võimalikuks. Aastal 1948 patenteerisid kolm Bell Labsi tööötajat esimese transistori, 1954 hakkati neid tootma masstoodanguna ja 1956 ilmus esimene transistoreil põhinev arvuti TX-O. Ilma transistorita ei oleks meil tänapäeva mikroprossesoreid, nutitelefone ega ühtegi seadet, mis mahuks meile kätte ja oleks nii võimas. IT lahendus mis oli enda ajast nii ees, et põrus täielikult  Siin tahaks tu...