ITSPEA

 Sissejuhatus Selle nädala teema on professionaalsus IT-maailmas ja sellega seoses küsimus, mis tegelikult otsustab, kas oled "päris proff" või mitte. Kas see on papitükk sahtlis, Microsoft'i logo sertifikaadil või lihtsalt aastad kogemust?  Klassikaline diplom  Kui küsida vanemalt põlvkonnalt, mis teeb IT-inimesest professionaali, on vastus tõenäoliselt: kõrgharidus. Ja see pole päris vale. Akadeemiline diplom annab midagi, mida ükski sertifikaat ei anna, laia teoreetilise aluspõhja. Sa õpid mitte ainult, kuidas mingit konkreetset tööriista kasutada, vaid ka seda, miks ja kuidas asjad nii toimivad. Kui järgmine aasta tuleb täiesti uus tehnoloogia, oskad sa sellega kiiremini kohaneda, sest teoreetiline alus on olemas.  Aga diplomi probleem on see, et tööandja Tallinna startupis ei pruugi üldse küsida, mis ülikoolis sa käisid. Ta küsib: "Kas sa oskad seda konkreetset asja teha ja palju kogemust sellega?". Tööturul, kus vajatakse täna ja kohe, võib olla diplom nii...

Sissejuhatus  Selle nädala teemaks on litsentsid ja autoriõigus. Ning uurida, kui Naatan Nohik loob tarkvaraprojekti, siis millised on ärivaralise, GNU GPL ja BSD litsentside eelised ja puudused ja millistes tingimustes võiks millist eelistada. Ärivara    Ärivara annaks Naatanile täielikku kontrolli tarkvara kasutuse üle ja võimaldaks tal äri eesmärgil müüa oma tarkvara. Samuti jääb lähtekood konfidentsiaalseks, mis annab eelise konkurentsi eest. Võimalik on ka pakkuda garantiid ja toetust kõrgema hinnaga. Põhiline eelis oleks siiski teenida raha oma tarkvara eest.  Puudused ärivara puhul oleks see, et Naatan peab tagama tarkvara tuge, mis võib viia lisakuludeni. Kasutajad , eriti tehniline kogukond, võivad suhtuda tema tootesse skeptiliselt ja seda mitte usaldada. Lisaks võib tarkvara levik olla aeglasem ja ka tarkvara turvalisus on täielikult Naatani õlul.  Sobib kui Naatani soov on oma tarkvarast otsest tulu teenida ja soovib täielikku kontrolli, kuid see täh...

 Sissejuhatus  Selle nädala teemas tuleb juttu intelektuaalomanditest. Arutleda, milline WIPO intellektuaalomandimudeli komponent on praegusel ajal kõige paremini toimiv ja, millist tuleks muuta. Patent  Patent loodi selleks, et kaitsta leiutajat ja tagada ühiskonnale teadmiste levik. Tegelikult on sellest saanud hoopis midagi muud, eriti IT maailmas. Patendi idee on oma olemuselt aus kokkulepe riigi ja leiutaja vahel. Leiutaja avaldab oma leiutise avalikult, riik annab talle selle eest ajutise ainuõiguse umbes 20 aastaks, kuid patent ei garanteeri õigust leiutist ise kasutada, vaid välistab teised seda kasutamast. See on viinud selle, et suurkorporatsioonid koguvad tuhandeid patente mitte selleks, et oma leiutisi kaitsta, vaid selleks, et hoida väiksemaid konkurente turult eemal, ning patenteeritakse elementaarseid asju nagu näiteks hiire topeltklõps. Suur ettevõtted loovad oma vahel "vastastikuse mittetorkimise" lepingu ja nende kätte jääb kogu turg. Samu...

 Sissejuhatus  Selle nädala teemaks on võrgusuhtlus ehk netikett ja kirjutatada kahest V.Shea netiketikäsust, mis ta avaldas oma raamtus aastal 1994. Esimene, mida pead sama tähtsaks kui 1990-ndatel. Teine, mida hindad tähtsuse (täiesti või suurelt osalt) kaotanuks. "Austa teiste inimeste privaatsust"  1990ndatel tähendas see peamiselt seda, et teise inimese e-kirja lugemine on sama sobimatu kui tema sahtlite läbi vaatamine. Tänapäeval on see käsk muutunud keerulisemaks ja olulisemaks mitmel tasandil korraga. Sotsiaalmeedia, jälgimisküpsised, andmemaaklerid (databroker) ja tehisintellekti toel tehtav profiilide koostamine tähendavad, et privaatsuse rikkumine pole enam vaid üksikisiku pahatahtlik tegu, vaid see on sageli süsteemne ja põhimõtteliselt märkamatu. Lisaks on levinud nähtus, et inimesed jagavad teiste inimeste fotosid, asukohti või isikuandmeid ilma loata, mõtlemata, et see võib kellelegi kahju teha. Muidugi on ka inimesi, kes ise vabatahtlikult levitavad s...

 Sissejuhatus  Selle nädala teemaks on info- ja võrguühiskond ning analüüsida kuivõrd suureks probleemiks on Eestis jälgimiskapitalism ja digiaedik. Kirjeldada praegust olukorda ja arutada potensiaalset tuleviku olukorda, nii must kui ka valge variant. Hetkeolukord  Eesti on tuntud oma digitaalse riigimudeli poolest. Smart-id, e-hääletamine, digiretseptid ja paljud muud asjad on väga mugavad ja üldiselt toimivad hästi, kuid tegitavad palju andmeid ja jättavad maha digitaalse jalajälje, mida on võimalik kuritarvitada. Õnneks on Eesti digiriigi andmekasutus üsna hästi reguleeritud, eesti.ee andmejälgija teenusega on võimalik näha, kes on su andmetele ligipääsenud.    Avalik internettiruum Eestis on üldiselt sama ülejäänud lääne-maailma ühiskonnaga. Domineerviad Meta, TikTok, Youtube, Microsoft jne. Kõik nendest kasutavad sinu andmeid ja nende ärimudel põhineb jälgimiskapitalismil, kus sina oled toode ja sinu andmeid müüakse ja/või kasutatakse sinu mõjutamisek...