IT proff

 Sissejuhatus

Selle nädala teema on professionaalsus IT-maailmas ja sellega seoses küsimus, mis tegelikult otsustab, kas oled "päris proff" või mitte. Kas see on papitükk sahtlis, Microsoft'i logo sertifikaadil või lihtsalt aastad kogemust? 

Klassikaline diplom

 Kui küsida vanemalt põlvkonnalt, mis teeb IT-inimesest professionaali, on vastus tõenäoliselt: kõrgharidus. Ja see pole päris vale. Akadeemiline diplom annab midagi, mida ükski sertifikaat ei anna, laia teoreetilise aluspõhja. Sa õpid mitte ainult, kuidas mingit konkreetset tööriista kasutada, vaid ka seda, miks ja kuidas asjad nii toimivad. Kui järgmine aasta tuleb täiesti uus tehnoloogia, oskad sa sellega kiiremini kohaneda, sest teoreetiline alus on olemas.

 Aga diplomi probleem on see, et tööandja Tallinna startupis ei pruugi üldse küsida, mis ülikoolis sa käisid. Ta küsib: "Kas sa oskad seda konkreetset asja teha ja palju kogemust sellega?". Tööturul, kus vajatakse täna ja kohe, võib olla diplom nii suur eelis kui ka miinus, sõltuvalt sellest, kellele kandideerid.

Kutsekool

 Eestis on kujunenud mingisugune arusaam, et kui läksid kutsekasse, siis "ei saanud päris kooli". See on aga üsna lühinägelik suhtumine, eriti IT-valdkonnas.

 Kutseharidus on tegelikult kõige ausam lähenemine (minu arust): õpetatakse täpselt seda, mida töö nõuab, ja tehakse seda praktiliselt. Ei ole pikki loenguid abstraktse teooria üle. Istud maha, teed asja, õpid käe peal. Paljud tööandjad,  hindavad seda rohkem kui kõrgharidust. Kui kandideerija suudab esimesel tööpäeval kohe midagi ära teha, mitte alles kolme kuu pärast, kui on "teooria praktikas selgeks saanud", on see päris suur pluss.

Sertifikaadid

 Aga nüüd teine lähenemine. Enda kohta väike näide, tahad saada võrguadministraatoriks. Sa võid minna neljas aastaks ülikooli, õppida palju põnevat, sealhulgas asju, mida võrguadministraator iialgi ei vaja. Või sa võid istuda intensiivselt mõned kuud, teha CCNA eksami ja sul on rahvusvaheliselt tunnustatud tõend oma oskuste kohta. Tööandja Frankfurdis teab täpselt, mida CCNA tähendab. Ta ei pruugi teada, mis on "Tallinna Tehnikaülikool" ega seda, kas sealne haridus on hea või mitte.

 Sertifikaatide probleem on aga peenem. Need on seotud konkreetse tootja või tehnoloogiaga. Kui firma otsustab minna teisele platvormile üle või kui mingi tehnoloogia lihtsalt vananeb, muutub su sertifikaat paberijupiks, millel pole enam suurt kaalu. See on nagu õppida täpselt ühte dialekti, aga mitte keelt ennast.

 

IT Kolledž

TTÜ IT Kolledž on siin huvitavas positsioonis, sest õppekavasse on sisse põimitud mitu erinevat sertifikaadiprogrammi näiteks Cisco, Red Hat jne, mille tegemise eest ei pea maksma. See tähendab, et lõpetaja saab teoreetilise aluse ja rahvusvaheliselt tunnustatud tunnistused, ilma et peaks valima kahe lähenemise vahel. Võib-olla ongi see kõige mõistlikum kompromiss, mida tänapäeva IT-inimene teha saab.