Vabatarkvara ja autoriõiguse surm
Sissejuhatus
1999 aastal kirjutas Columbia ülikooli õigusteaduse professor Eben Moglen pika artikli nimega "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright". Põhisõnum on lihtne: avatud ja koostööl põhinev loomine on digiajastul efektiivsem kui omandipõhine süsteem ning võib viia autoriõiguse tähtsuse vähenemiseni. Kui palju autori hinnangutest on 20 aastaga täppi läinud ja, mis on üks kõige paikapidavam ja üks kõige ekslikum Mogleni väide.
Algusjutt
Moglen alustab lihtsast punktist, et kõik digitaalsed asjad: muusika, tarkvara, kirjandus, on lõpuks lihtsalt pikad arvud. Aga seadus kohtleb identse struktuuriga numbreid täiesti erinevalt: üks number on patenteeritud, teine autoriõigusega kaitstud, kolmas ärisaladus, neljas ei kuulu kellelegi. Moglen väidab, et selline süsteem on pikemas perspektiivis ebastabiilne, sest kohtud peavad pidevalt tegema vahet asjadel, mis on sisuliselt identsed. See on tema juriidiline argument autoriõiguse "surma" kohta.
Sealt edasi liigub ta tarkvara juurde, miks vaba tarkvara on tehniliselt parem ja lõpuks väidab, et sama loogika kehtib muusika, uudiste ja kogu kultuuritoodangu kohta.
Kõige paikapidevam väide
Vaba tarkvara on tehniliselt parem. 1999. aastal oli veel täiesti võimalik öelda, et Linux on hobiprojekt ja päris äri käib Windowsi peal. Täna jookseb Linux praktiliselt kogu maailma serveripargis, suurtes pilvesüsteemides, Androidis ja superarvutites.
Moglen kirjeldas seda kõike ette mitte soovina, vaid konkreetse argumendiga: avatud lähtekoodiga tarkvara, mida tohib igaüks parandada, areneb kiiremini ja on stabiilsem kui ühe firma kontrollitud suletud toode. Kui ühendad kõik inimesed võrku, hakkab loovus voolama nagu elekter. Vikipeedia, GitHub, miljonid avatud lähtekoodiga projektid näitavad, et inimesed loovad ka siis, kui neile ei maksta.
Kõige ekslikum väide
Moglen kirjeldab autoriõiguse süsteemi kui midagi, mis on nii loogiliselt vastuoluline, et see peab paratamatult kokku kukkuma. Salvestustööstuse isandad surevad pimeduses, kirjutab ta sõna-sõnalt. Muusikud ei vaja enam vahendajaid. Uudised on peaaegu vabad.
Tegelikult, aga Spotify maksab artistidele murdosa sendist iga kuulamise eest ja kasutab DRM-i. Disney on Mogleni kirjutamisest saati laiendanud oma autoriõigusi veelgi. DMCA on tugevnenud, mitte nõrgenenud. Ja nüüd käivad kohtulahingud tehisintellekti ja autoriõiguse üle, mis näitab, et süsteem ei sure, vaid kohaneb ja laieneb.
Kommentaarid
Postita kommentaar