Teistmoodi IT

Sissejuhatus

 Selle nädala materjal rääkis IT-lahendustest, mis aitavad nägemis- või liikumispuudega inimestel arvutit kasutada nt. ekraanilugejad, punktkirjamonitorid, eriklaviatuurid jne. Kes peaks selle kõige eest vastutama ja maksma?


IT või abivahend

 See tundub lihtne küsimus, aga tegelikult ei ole. Ratastool on selgelt sotsiaalvaldkond. Arvuti on selgelt IT. Aga mitmeks tuhande euroks maksev punktkirjamonitor? Ma arvan, et ei ole tähtis, mis kategooriasse asi kuulub, tähtis on, mida see inimese jaoks teeb. Kui vastus on "võimaldab töötada ja elus osaleda", siis on see põhiõiguse küsimus. Praegu Eestis sõltub rahastamine sellest, milline ametnik parajasti otsustab. See ei ole hea.


Mida teevad teised

 Rootsis ja Suurbritannias on süsteem selgem. Näiteks Suurbritannias katab "Access to Work" skeem töökohal vajalikud abivahendid, sealhulgas kallid ekraanilugejad. Loogika on lihtne: kui inimene saab tänu sellele töötada, on see investeering, mitte kulu.


Kuidas rahastada

 Hinnad on päris kõrged, JAWS maksab üle saja euro omaosalusega, punktkirjamonitorid veel rohkem. Enamik inimesi ei suuda seda ise kanda. Minu meelest peaks süsteem toimima nii, et riik katab baasvahendid, nagu prillide puhulgi. Tööandja vastutab töökohal vajalike kohanduste eest, praegu on see teoreetiline kohustus, aga praktikas ei tea paljud tööandjad, mida teha. Kool ja ülikool katavad õpinguteks vajaliku.


Kokkuvõtteks

 See ei ole tehniline küsimus, see on rohkem poliitiline küsimus. Millist ühiskonda me tahame? Kui tahame, et puudega inimene saaks iseseisvalt hakkama, peab süsteem olema selge ja rahastatud, mitte sõltuma ühegi ametniku tujust.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Kolm põnevat IT lahendust

Sissejuhatus  Kursuse esimese nädala ülesanne on leida IT ajaloost huvitavaid, revolutsioonilisi, tottraid ja enda ajast ees olevaid IT lahendusi. Sel sajandil on IT arenenud uskumatult kiiresti ja tänapäeval ilma digivahendideta ja digimaailmata hakkama saamine tundub võimatu. Revolutsiooniline lahendus IT maastikul  Terve IT maastik koosneb revolutsioonilistest leiutistest ja lahendustest, kuid mina tahaks tuua tähelepanu leiutisile, mis muutis arvutid suurtest kallidest kirstutest väikesteks, odavaks ja kättesaadavaks. Transistor oli leiutis, mis tegi tänapäevase IT maailma üldse võimalikuks. Aastal 1948 patenteerisid kolm Bell Labsi tööötajat esimese transistori, 1954 hakkati neid tootma masstoodanguna ja 1956 ilmus esimene transistoreil põhinev arvuti TX-O. Ilma transistorita ei oleks meil tänapäeva mikroprossesoreid, nutitelefone ega ühtegi seadet, mis mahuks meile kätte ja oleks nii võimas. IT lahendus mis oli enda ajast nii ees, et põrus täielikult  Siin tahaks tu...
Lisateave

Arendus- ja ärimudelid

Sissejuhatus  Selle nädala teema on tarkvaraarenduse mudelid ja ärimudelid ning neid uurida konkreetse tarkvaraprojekti näitel. Arendus- ja ärimudeleid on palju näiteks: kosemudel, spiraalmudel, SaaS, freemium. Aga kui vaadata, kuidas need päriselus toimivad, muutub pilt märksa huvitavamaks. Ma valisin täpsemaks uurimiseks Wordpressi. Natuke tausta  2003. aastal võttis 19-aastane Matt Mullenweg ühe mahajäetud blogitarkvara (b2/cafelog) lähtekoodi ja tegi sellest koos Mike Littlega uue projekti, WordPress. Täna töötab WordPress ligikaudu 43% kogu maailma veebist. Mitte 43% blogidest. 43% kogu internetist. See on hämmastav number, sest see tähendab, et peaaegu iga teine veebileht, millele sa satud, jookseb tõenäoliselt WordPressil. Arendusmudel: iteratiivne kogukond  Arenduse tuumaks on nn "core" meeskond. Väike grupp usaldusväärsetest arendajatest, kes otsustavad, mis WordPressi põhikoodi sisse läheb. See sarnaneb katedraali mudelile. Aga kogu ülejäänud arendus: teemad, pl...
Lisateave

Uus meedia

 Sissejuhatus Selle nädala ülesanne on analüüsida kahte traditsioonilise meedia kanalit, millel on ka uue meedia väljund. Üks, mis kasutab uut meediat oskuslikult, ja teine, mis paistab uues meedias märksa lahjem kui enda põhikanalis. ERR  Kui avad err.ee, ei tundu see enam ainult telekanali koduleht. See on täielik uudisplatvorm, kus tekst, heli ja video on loomulikult koos. ERR on kohal Facebookis, Instagramis ja YouTube'is ning jagab seal originaalsisu, mitte ainult linke. Lisaks on ERR-il taskuhäälingusaated ( podcast ), mis on leidnud uue publiku inimeste seas, kes traditsioonilist raadiot enam ei kuula. Kogu see tegevus järgib ristmeedia loogikat, sama lugu jõuab sinuni telerist, portaalist, podcastist ja sotsiaalmeedia kaudu, kusjuures iga kanal lisab midagi omalt poolt. ERR on hea näide sellest, kuidas traditsiooniline meedia saab uues keskkonnas mitte lihtsalt ellu jääda, vaid päriselt õitseda. Postimees  Postimees on Eesti vanim ajaleht ja paberlehena endiselt p...
Lisateave